Kronolojia
Misaun ONU lima serbí Timor-Leste dezde 1999 to’o 2012
UNAMET
Misaun Asisténsia Nasoins Unidas nian iha Timor-Leste
Juñu 1999–Outubru 1999
ONU nia Konsellu Seguransa estabelese Misaun Asisténsia Nasoins Unidas nian iha Timor-Leste hodi hala’o Konsulta Populár iha 1999, nune’e fó biban ba povu Timor-Leste nia auto-determinasaun. Konsellu Seguransa autoriza Forsa Internasionál iha Timor-Leste (INTERFET) hodi restaura lei no orden bainhira violénsia barak akontese liutiha Konsulta Populár.
Iha Konsulta Populár iha 30 Agostu 1999, maioria boboot ho porsentu 78,5 husi votante timoroan sira rejeita autonomia espesiál iha Indonézia nia laran ne’ebé propoin, no loke dalan ba independénsia totál
Kampaña sunu no terrór nian sobu maioria husi infraestrutura iha Timor-Leste, no ema rihun barak halai husi sira-nia uma ka tenke bá Timór Loromonu tanba obriga
UNTAET Administrasaun Tranzitória Nasoins Unidas nian iha Timor-Leste
Outubru 1999–Maiu 2002
ONU nia Konsellu Seguransa estabelese Administrasaun Tranzitória Nasoins Unidas nian iha Timor-Leste hodi administra tranzisaun to’o independénsia totál. Ninia mandatu inklui autoridade tomak lejizlativa, ezekutiva no judisiál atu administra nasaun ne’e. ONU apoia programa oioin hodi tau matan ba destruisaun maka’as infraestrutura nian no ba ema ne’ebé sai dezlokadu durante violénsia ne’ebé akontese depoizde Konsulta Populár.
Ema husi Timor-Leste liu 110.000 fila fali mai husi kampu-refujiadu iha Timór Loromonu até Dezembru 1999
Konsellu Konsultivu Nasionál forma iha Dezembru 1999 hodi garante katak timoroan sira envolve diretamente iha prosesu foti desizaun iha UNTAET
Operasaun militár nia komandu transfere husi INTERFET ba Forsa Manutensaun Pás Nasoins Unidas nian iha Fevereiru 2000
Povu Timor-Leste nian hili Asembleia Konstituinte ho membru na'in-88 iha Agostu 2001 atu hakerek Konstituisaun nasionál
Asembleia Konstituinte asina Timor-Leste nia Konstituisaun iha 22 Marsu 2002
Timor-Leste hala'o Eleisaun Prezidensiál ba dala uluk iha Abríl 2002
Repúblika Demokrátika Timor-Leste sai Estadu soberanu foun dahuluk iha miléniu ne'e iha 20 Maiu 2002; Kay Rala Xanana Gusmão maka Prezidente, no Mari Alkatiri maka Primeiru Ministru
UNMISET
Misaun Apoiu husi Nasoins Unidas iha Timor-Leste
Maiu 2002–Maiu 2005
ONU nia Konsellu Seguransa estabelese Misaun Apoiu husi Nasoins Unidas iha Timor-Leste hodi fó apoiu ba nasaun ne’ebé foin independente ne'e.
Timor-Leste sai nu'udar Estadu-membru númeru 191 Nasoins Unidas nian iha 27 Setembru 2002
Timor-Leste toma responsabilidade tomak ba polisiamentu no seguransa esterna iha 20 Maiu 2004
ONU retira ninia pesoál manutensaun pás nian
UNOTIL
Eskritóriu ONU nian iha Timor-Leste
Maiu 2005–Agostu 2006
ONU nia Konsellu Seguransa estabelese Eskritóriu Nasoins Unidas nian iha Timor-Leste, nu’udar misaun polítika ida, hodi apoia dezenvolvimentu nafatin instituisaun nasionál sira no forsa polísia nian, no mós promove demokrasia no direitus umanus.
Tuir estimativa husi Timor-Leste nia Komisaun Simu-malu, Lia-loos no Rekonsiliasaun (CAVR) iha ninia relatóriu iha Dezembru 2005 ho naran Chega! (To'o ona!), pelumenus ema na'in-102.800 mate tanba konflitu dezde 1975 to'o 1999
Protestu relasiona ho demisaun ba soldadu sira hamosu violénsia entre tropa no polísia iha Abríl no Maiu 2006 iha kapitál Dili
Liu ema na'in-100.000 sai dezlokadu durante situasaun runguranga ne'ebé tuirmai
Austrália lidera forsa internasionál ida atu restaura lei no orden hodi hatán ba pedidu husi Governu Timor-Leste nia
Kamalesh Sharma
Reprezentante Espesiál Sekretáriu-Jerál nian, Maiu 2002 – Maiu 2004
Sukehiro Hasegawa
Reprezentante Espesiál Sekretáriu-Jerál nian, Maiu 2004 – Agostu 2006
UNMIT
Misaun Integrada Nasoins Unidas nian iha Timor-Leste
Agostu 2006–Dezembru 2012
ONU nia Konsellu Seguransa estabelese Misaun Integrada Nasoins Unidas nian iha Timor-Leste depoizde violénsia rebenta. Misaun ne’e iha mandatu abranjente hodi tulun Timor-Leste atu tau matan ba konsekuénsia no kauza fundamentál konflitu nian. UNMIT tulun Timor-Leste hodi hametin estabilidade, haburas demokrasia, promove direitus umanus, fó formasaun ba polísia, hametin sistema justisa no hadi’ak supervizaun sivíl ba forsa seguransa sira. Bainhira hahú, responsabilidade polisiamentu iha UNMIT nia liman.
Timor-Leste hala’o eleisaun prezidensiál no parlamentár iha 2007 ho apoiu husi UNMIT
Timor-Leste taka kampu ikus ema dezlokadu internu sira-nian iha 16 Juñu 2009
UNMIT entrega responsabilidade atu hala’o, komanda no kontrola operasaun polísia nian ba Polísia Nasionál Timor-Leste iha 27 Marsu 2011
Timor-Leste hala’o eleisaun prezidensiál iha Marsu no Abríl 2012
Timor-Leste selebra aniversáriu Restaurasaun Independénsia ba dala sanulu iha 20 Maiu 2012 no Taur Matan Ruak hola pose nu’udar Prezidente
Timor-Leste hala’o eleisaun parlamentár iha 7 Jullu 2012
Timor-Leste nia Parlamentu datoluk hola pose iha 8 Agostu 2012
Kay Rala Xanana Gusmão asume filafali papél Primeiru Ministru iha 8 Agostu 2012
UNMIT prepara atu arranka sai to’o 31 Dezembru 2012
Atul Khare
Reprezentante Espesiál Sekretáriu Jerál nian, Dezembru 2006–Dezembru 2009
Ameerah Haq
Reprezentante Espesiál Sekretáriu Jerál nian, Janeiru 2010–Juñu 2012
Finn Reske-Nielsen
Reprezentante Espesiál Interinu Sekretáriu-Jerál nian, Juñu 2012–Dezembru 2012